Eesti kirjandus on osa euroopa kirjandusest. Selles peegelduvad (vahel küll tunduva hilinemisega) kõik euroopa kirjanduse peavoolud valgustusajast alates. Eesti kirjandusel peaks - kui sel õnnestub keelepiire ületada - olema omalt poolt anda lisa euroopa kirjanduse ja kultuuri ajaloole, individuaalset ja rahvuslikult omapärast loomingut.
Käesolev ülevaade eesti kirjanduse arengust on mõeldud lühikese kokkuvõttena selle arengu algusest kuni iseseisvusaja lõpuni, arvestades ka neid hiljem ilmunud teoseid, mis kirjutatud või kavandatud iseseisvusajal.

Sisu:

• Rahvaluule
• Vanem (peamiselt vaimulik) kirjandus (u. 1500-1750)
• Estofiilide ratsionalism (u. 1750-1840)
• Eelärkamisaja esiromantika (u. 1840-60)
• Ärkamisaja ja venestusaja rahvusromantika (u. 1860-90)
• Sajandivahetuse realism (u. 1890-1905)
• Murranguaja uusromantika (u. 1905-20)