Legendaarse «Joomahullu päevaraamatu» neljas osa, «Mähkmelööve» jätkab sealt, kus saaga «Rasedusarmides» pooleli jäi.
Endine umbjoodik ja pullivend pisi-Juha märkab, et on muutunud paarisuhtes kolmandaks rattaks, kui pisike beebitüdruk röögib ja kakab kesekt Kallio kalkari ähmast elu.
Endiste aegade püha kolmainsus – naised, meeletu möll ja haljas viin – tunduvad kasvavate mähkmevirnade varjus kulgeva väikekodanliku pereisa vaikse eksistentsi kõrval ahvatleva unistusena. Loomulikult kakerdab tal pidevalt jalus ka endine joomaseltskond, kes segab kaarte veelgi. Juha on muutumas täiskarsklaseks, kui märkab, et pärast pikka kuiva perioodi mõõdetakse joovet juba Richteri skaala järgi.
«Mähkmelööve» on seinu sitapritsmetega tippiv ilustamata pilt ühe Soome isa elust nii selle headel kui ka kuradi halbadel päevadel.