Pika aja vältel, peamiselt küll aastail 1970–1991, on kogumiku autor Theodor (Teodor) Kalve (1901–1992) kirja pannud oma pikal eluteel kuuldut ja nähtut: mälestusi, pärimusi, tõsilugusid jm. Lisaks on kogumiku kokkuseadja Evi Juhkam oma isalt lugusid üles kirjutanud.

Kogumik sisaldab 89 pala, sh mõned laulud ja kirjad.

Erinevalt tekstide lakoonilisest stiilist, koorub kirjaridades välja tundelisem toon – aukartus Kõigeväelise ees ja hingemaastike (meri, mets, õitsev kanarbikuväli) vägi.

Kogumiku autor Theodor Kalve sündis 10. septembril 1901 Harjumaal Padise vallas Rannakülas Kiriku-Kõrtsu talus. Tema juured on mitme põlvkonna kestel olnud kinni Harjumaal.

Theodor oli pere üheksast lapsest vanim. Ta oli 18-aastane, kui suri isa Julius Kreideberg. Theodorist sai perepea ja tegevusalaks põllutöö, mille küljes ta oli südamega. Kuid loobuda oli tulnud soovist saada meremeheks. Lisaks enda kuuele lapsele on tal kümme lapselast ja kolmteist lapselapselast.

Elu kestel tegutses ta aktiivselt kultuurielus, poliitikas, isetegevuses ja spordis. Oli Kaitseliidu liige. Palju aastaid oli ta Madise koguduse esimees ja vöörmünder.

Theodoril oli õnn elada hea tervise juures kõrge vanuseni, ta elutee jõudis lõpule enne 91. sünnipäeva (4. august 1992). Ka oli tal õnn ära näha Eesti taasiseseisvumine, mille saabumist ta oli kaljukindlalt uskunud. Theodor Kalve puhkab Madise kalmistul.

Siinkohal tuleks mainida Theodor Kalve ergast keelevaistu, suurt lugemishuvi ja suurepärast mälu veel vanas easki. Endisaja asju ja sündmusi tuldi ikka Theodori käest küsima. Oma rikkalikke mälestusi armastas ta sageli jutustada oma pere ringis, samuti ka sõprade keskel. Hästi tundis ta kodukihelkonna murdekeelt. Ta märkas erinevusi naaberperede ja -külade keelekasutuses.