Naistest, lastest, kodakondseist,
kõigist-kõigist lahku
ihkad äkki mõnikord
ja kallist kodust lahkud,
tasku pistad vilepilli,
kääru kõva leiba,
aia äärest kaasa kahmad
kepiks tubli teiba,
suures ilmas sugurahvast
hulgub ikka ringi,
tahad korraks kohata
neid isepäiseid hingi,
tervitada tuuleveskeid,
merest tõusvaid pilvi,
päikesesse vaadata,
kuni on veel silmi.