Memuaaridele, ajakirjandusele ja teistele dokumentaalsetele allikatele toetudes on autor napisõnaliselt, kuid haaravalt kirja pannud kuus lugu tavalistest ajalooõpikutest väljajäetud atentaatidest: saksa nooruk kööginoaga Napoleoni poole tormamas; fanaatikust anarhist surmab roostetanud viiliga Austria keisrinna Elisabethi («Sissi»); Eestiski tuntud kirjaniku August von Kotzebue surm preisi üliõpilaste käe läbi. Kõiki neid lugusid ühendavaks jooneks on atentaatide kui individuaalsete terroriaktide mõttetuse näitamine, mis ühiskonnakorra muutmise asemel sageli vaid laialdasi repressioone põhjustavad.