Pille Hanni on olnud viimaste aastakümnete kuulsaim naisvang, istudes Harkus naistevanglas ligi kaksteist aastat. Tema süü, mille eest talle isegi nõukogude oludes tavatult range kohtuotsus määrati, seisnes selles, et ta armastas oma meest. Mees aga ostus kiskjaks – perverdiks ja sarimõrvariks, keda siiani mäletatakse kui Nõmme inimsööjat ning kelle hirmus elas 80ndate alguses terve Tallinn. Autor püstitab küsimuse: kui kaugele võib naine armastades minna, kuidas muututakse armastuse ohvriks.
Oma elulugu asus Pille kirjutama 24aastasena, olles eeluurimise all ning jätkas seda halastamatu avameelsusega kõik vangla-aastad. Ladusa sulega kirja pandud autobiograafias tunneb eesti lugeja ära omaaegseid sündmusi, tegelasi ja kohti.