Hans Deichelmann, kodanikunimega Johann Schubert, sündis 1906. aastal Würzburgis. Peale arstiteaduskonna lõpetamist Würzburgi Ülikoolis asus ta 1937. aastal tööle Königsbergi Hügieeniinstituuti, Saksamaa kapituleerumise järel 1945. aastal jäi arsti ja patoloogina tööle Königsbergi Halastushaiglasse.

«Ma nägin Königsbergi suremas» on arsti üksikasjalik päevaraamat ajast, kui nõukogude väed olid vallutanud nii Ida-Preisimaa kui selle pealinna Königsbergi (praegune Kaliningrad). Teine maailmasõda oli lõppenud ja kohalik tsiviilelanikkond, peamiselt naised, lapsed ja väeteenistuseks kõlbmatud mehed, lootsid venelaste valitsemise all oma eluga rahulikult edasi minna. Milline saatus neid sadu tuhandeid inimesi ees ootas ja kas nende ootused-lootused täitusid?

Mõistetavatel põhjustel (Saksamaal ei söandata siiani avalikult tollest ajaloo perioodist tõtt rääkida), avaldas Johann Schubert oma mälestused esmakordselt 1949. aastal Hans Deichelmanni varjunime all järjejutuna Aacheni päevalehes «Aachener Nachrichten».

Samal teemal on Anne Rekkaro tõlkes varem eesti keeles ilmunud:

• 2011. aastal «Hingehobune Iwan», autor Heinz Buchholz
• 2012. aastal «Königsbergi naised 1945–1948», autorid Erna Ewert, Marga Pollmann ja Hannelore Müller