See kogumik koondab valikut minu viimastel aastatel ilmunud esseedest ja intervjuudest. Käsitletavad teemad ja vaatenurgad on erinevad, kuid neid seob asjaolu, et kirjutasin need lood Tartu Ülikooli töötajate nõustaja-kaplan olles.
Miskipärast määratleme end sageli ametikoha kaudu. Roll elu näitemängu laval on tähtis. Töö, mida teeme, mõjutab arusaamist iseendast ja elust meie ümber. Hindan kaheksat aastat nõustaja-kaplani ametiaega oma elus väga kõrgelt.
Raamatu kirjutistel on minu jaoks suur emotsionaalne tähendus. Tähistan selle kogumikuga oma emeriteerumist Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professori ameti-kohalt. Lõpetan ka tegevuse nõustaja-kaplanina.
Tunnen suurt vabanemistunnet. Ma ei pea enam tööl käima! Mul on väga palju ideid tuleviku jaoks. Loodan, et üha enam saan tegeleda sellega, mida tahan. Soovin süveneda, mõelda, lugeda, mõtiskleda, mõista, kalal käia ja ehk midagi edaspidi kirjutadagi.
