Palveteraamatu kaante vahel on kiituse- ja tänupalved, ahastuspalved, vaikusepalved.

Palve on midagi väga isiklikku, samas on see üks iidsemaid ja ekstaatilisemaid luulevorme eri kultuurkondades. Sellesse raamatusse on kogutud kristlaste palveid alates AD 96 kuni viimaste aegadeni, seda kronoloogilises järjekorras. Mida aeg edasi, seda enam leiab eesti luuletajate ja usumeeste palveidki.

Raamat on loetav omalaadse palveloona, aga usklike puhul ka usukinnitusena, ka (aja)luulekoguna. Need on ajatud palved – kuigi olud ja palvetajad muutuvad, jääb inimesel alati vajadus suhtestada end oma Loojaga.