Ka selle raamatu tegelased alustasid oma teekonda teadmatusse nõukogude trellitatud loomavaguneis, nagu seda tunda said meie oma inimesed kodumaal 14. juunil 1941. a. Tuhandete meie inimeste saatus on meie silmade eest looritatud. Mis juhtus siis, kui meie inimestega täidetud loomavagunid ületasid kodumaa piiri? Millised olid elu- ja töötingimused Põhja-Venemaa ja Siberi taiga metsalaagreis? Kui suur on inimese füüsiliste ja hingeliste kannatuste maht? Kas suudab punane terror likvideerida inimese kui sarnase juba enne tema füüsilise olemise lakkamist? Millisteks kujunevad mees- ja naisvangide vahekorrad?
Raamatu «Maailm omaette» autor Gustav Herling tuleb ise ühest sellisest orjalaagrist. Terava vaatleja ja osava kirjutajana loob ta täieliku pildi sealt, kuhu on kadunud ka tuhanded eestlased. Tema jutustuse kangelased kerkivad elavaina silme ette nagu romaanis. Herlingi tõsikirjeldus on paeluv ja kui raamat on läbi, ka siis elavad veel nende kangelaste kujud silmade ees oma lootusetus võitluses elu ja õiguste eest.
Nobeli-auhinna laureaat Bertrand Russel ütleb oma eessõnas käesoleva raamatu ingliskeelsele väljaandele muuseas: «Neist paljudest nõukogude vanglate ja töölaagrite ohvrite elamuste kohta käivaist raamatuist, mida mina olen lugenud, on Gustav Herlingi «Maailm omaette» kõige mõjuvam ja kõige paremini kirjutatud.»
