Maailma mõte on peidus maailmas endas. Kui vaatad sesse maailma, siis vaataksid nagu kaevu. Kusagil all heiastab veepind lapikest heledat taevast ja taeva taustal poisi nägu. Aga kui sinna hüüad, siis kumiseb kaev vastu, nii et kuuled veel kaua ta võbisevaid kajasid.
Lood siin raamatus on otsekui vesi mu kaevus – kogunenud sinna küll vihma-, küll põhjaveest. Ta peegeldab taevast mu lapsepõlvemaailma kohal ja seda poissi, kellel kunagi ema käekõrval jalutades meeldis jalgadega sügislehtedes sahistada. Ka seda suurt poissi, kes hiljem metsaretkedel mõnuga mugis võileibu, mis ema hoole ja armastusega kaasa pani.
Fred Jüssi