Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos «Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani» annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis.

Koguteose I köide hõlmab ülevaateid Muinas-Ida, india, hiina, iraani, araabia, türgi, jaapani ja korea kirjandusest. Eestis ei ole Ida kirjanduste häid tundjaid kunagi olnud arvukalt. Saatuse tahtel sattus köite autorite hulka enamik selle ala parimaid tundjaid taasiseseisvunud Eestis: meie tunnustatumaid orientaliste Haljand Udam (1936–2005), Amar Annus, Sergei Stadnikov (1956–2015), Märt Läänemets ja Rein Raud. Väljastpoolt panustas Tartus doktoriks saanud praegune Läti Ülikooli Korea-õpingute juhataja Jinseok Seo.

Jüri Talvet