Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos «Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani» annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis.

II ja III köites vaadeldakse esmajoones maailmakirjanduse läänepoolset kaanonit – seda, mis eesti kultuuri seni kõige enam on mõjutanud. Kirjandusajalugude traditsiooniline ülesehitus maade ja rahvuste kaupa on valdavalt asendatud nähtuste võrdlev-tüpoloogilise käsitlusega. Pearõhk on kirjandusloome esteetilis-tunnetuslikul algupäral ja teisenemisel.

III köites kirjeldatud peavoolud ja -märgid on realism, sümbolism, naturalism ning 20. sajandi alguse modernistlik-avangardistlik pöörang. Nende ühises mõjuväljas on maailmakirjanduslik luule, proosakirjandus ja draama vormunud, arenenud ja teisenenud kuni 20. sajandi lõpu postmodernismini ja tänase päevani ühtviisi Läänes ja Idas.