Austraalia on asustatud mandritest kuivim, tasaseim, kuumim, viljatuim ja klimaatiliselt agressiivseim, ent siiski kihab elust – kuigi suur osa sellest võib olla surmatoov. Tegelikult on Austraalias rohkem kui kusagil mujal asju, mis suudaksid su tappa väga vastikul moel.

Neid ohte ignoreerides – ja samas neid teadvustades – reisis Bill Bryson Austraaliasse ja armus sellesse riiki. Ja kes saakski teda süüdistada? Inimesed on rõõmsameelsed, ekstravertsed, kiire taibuga ja usaldusväärsed: linnad on ohutud ja puhtad ning peaaegu alati rajatud vee lähedale, toit on suurepärane, õlu on külm ja päike paistab peaaegu alati. Elu ei saagi paremaks minna …

Bill Bryson saabub oma sihtkohta, otsib hotelli, registreerub, longib ümbruskonnas ringi, külastab kõiki muuseume ja muid vaatamisväärsusi, mis tema teele jäävad, teeb mõned dringid, kuulab pealt paari vestlust, ja läheb siis magama. Aasta hiljem satuvad inimesed kolmel mandril haiglasse rebenditega, mis on põhjustatud ohjeldamatust naermisest tema kogetu lugemisel.

The Age, Melbourne