Senised ülevaated maakäsitööst on kirjeldanud rohkem käsitööala tehnilisi külgi, kuid selle aja meistrite ja nende sotsiaalse seisundi kajastamine jäi puudulikuks, kuna nõudis põhjalikumat arhiiviallikate kasutamist.
Käesoleva töö autor alustas oma uurimust maaseppade kohta käiva ainese kogumisega, kuid see oli liiga napp, et lähemalt iseloomustada ühe või teise paikkonna maakäsitöö üldist struktuuri ja nende arvu. See nõudis adramaarevisjonide ja hingeloenduste läbivaatamist, kust märgiti välja kogu maakäsitööliste kohta käiv andmestik. Sellel materjalil põhinebki käesolev töö.
Raamatus vaadeldakse detailselt maakäsitööd ja käsitööliste seisundit - vabu käsitöölisi, mõisakäsitöölisi ja külakäsitöölisi, lisaks maakäsitööliste ja rahvakultuuri seoseid.