Praegune aeg nõuab maateaduselt enam mõtte kui mälu tegevust, enam arusaamist kui kirjeldamist, enam maateaduslikku haridust kui teadmisi. Sellepärast omandavad õpilased aine isikliku vaatlemise ja õpetaja seletuste najal; õpperaamat peab õpetajale ainult tuge pakkuma õppematerjali väljavalimisel ja korraldamisel, õpilasele on ta aga abinõuks, mille varal ta omandatud ainet kordab. Selle juures peab õpilane ise väljendamise kuju leidma. Et õpilast mitmekülgselt ergutada iseseisvale tööle, sellepärast on aine lühidalt käsitatud, vaheldub vaatlik kirjeldus küsimuste ja ülesannetega, seks otstarbeks ilmub ka sama raamatu kokkuseadjate poolt «Maateaduse ülesannete kaustik», mis käesoleva raamatu sisuga kokkukõlas ja selle täienduseks on.