Eestimaal on palju pärandkultuuri väärtusi, nende hulgas 150 aasta vanuseid magasiaitu, mis nüüd on ümber ehitatud nägusateks toidukohtadeks, kultuurimajadeks jm. Viljamagasi idee tekkis rootsi aja lõpul ja viidi ellu sundkorras sada aastat hiljem, 1799. aasta keisri seaduse jõul. Lugeja saab põgusa ja sisutiheda ülevaate magasiaida ideest, miks need loodi, kuidas need abistasid talurahvast toimetulekul näljaga, tagades otsesõnu nende ellujäämise. Magasiait «toitis» mitmeid vallasaadikuid, vaestekassat jm. Magasiaida tegevus arendas vallarahvas ühtekuuluvustunnet ja usaldust, sillutades teed tulevasele ühistegevusele maal.

Üksikasjalikke arhiiviandmeid on esitatud ajalooarhiivi säilikutest Kolga-Jaani, Olustvere, Sürgavere ja Vastemõisa ning Soosaare jt magasiaitade tegevuse kohta enam kui 160. aastat tagasi. Rohkesti leidub vallaametnike nimesid, nagu vallavanem, kirjutaja, kassapidaja, magaisaida osaleja, mõisapidaja jt. Sobiv igas eas lugejale, kes huvitub esivanemate elust ja olust, ka ühistegevuse ajaloost jpm.