1858. a. oli Põhja-Eestis (end. Eestimaa kubermangus) uue, 1856.a. kinnitatud Talurahva Seaduse maksmapaneku puhul terve rida talurahva rahutusi, mis võtsid iseäranis terava kuju Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas, kus verine kokkupõrge kohalike talumeeste ja väeosa vahel sündis. Rahutustele järgnes karistus kõige tollele ajale omase valjusega. Nendest kurbadest sündmustest kõneleb rahva suu tänapäevani, kuna seda ajajärku traditsiooniliselt «Mahtra sõjaks» kutsutakse.
Mahtra sõjast ja tolleaegsetest oludest kõneldes ei saa selget pilti rahutuste tekkimise põhjuste üle muidu, kui peab jälgima tervet seadusandlikku käiku talurahva maaolude korraldamisel, ühtlasi vaadeldes ka rahutusi ja käärimisi, mis rahva seas lõkkele lõid teistes Põhja-Eesti mõisates, mispärast ka käesolev kirjatöö Mahtra sündmuste kirjeldamise kitsastest piiridest kaugemale ulatab.
Joh. Reinthal