Üks tähelepanuväärsemaid rumeenlasi välismaal oli Mircea Eliade (1907–1986). Too Rumeenia kolmekümnendate aastate kultuuritegelaste noore põlvkonna juht jäi pärast neljakümnendate aastate sündmusi võõrsile ja sai seal teadlasena ülemaailmselt tuntuks.
Eliadele tõi kirjanikukuulsuse 1933. aastal ilmunud pihtimusromaan «Maitreyi». Siiras armastuslugu mõjus tollal uudsena, puhuti šokeerivanagi. Tuntud kriitik Eugen Lovinescu nimetas «Maitreyid» tundepuhtaks kirglik-lüüriliseks lembepoeemiks.
Maitreyi lool on tõsieluline tagapõhi. Aastatel 1928–1931 viibis autor Indias, pühendades end sanskriti grammatikale ja India filosoofiale. Tema doktoriväitekirja teemaks oli jooga tehnikad. 1930. a oktoobrist 1931. a märtsini viibis ta Himaalaja kloostris Rishikeshis. Hiljem õppis ta tiibeti keelt ja pühendus Ida-Aasia etnograafiale.
Maitreyi oli india filosoofi Surendranath Dasgupta tütre nimi. Dasguptale oli Eliade kirjutanud juba 1928. a suvel ja saanud loa filosoofiga koos töötada. 1929. a septembris käis Eliade koos Dasguptaga Shantiniketanis Tagore'i juures. 1931. a detsembris lahkus autor Indiast. 1933. a juunis kaitses Eliade edukalt väitekirja joogast.
Rumeenias on «Maitreyist» ilmunud mitu kordustrükki. Eestikeelse tõlke sünnile aitas nõuannetega ja märkustega kaasa Märt Läänemets.