See poeetiline ja lummav lugu kolmest erinevast naisest jutustab armastusest ja kaotusest, igatsusest, üksindusest ja täitumata soovidest. 1980. aastal ilmunud raamatut, mis on praeguseks juba klassikaks saanud, on algusest peale saatnud suur edu. Robinsoni keelekasutus on ühtaegu provokatiivne ja kaunis, täis erinevaid tähendusvarjundeid ja tabavaid metafoore. Ruthi ja tema õde Lucille'i kasvatavad järjepanu erinevad sugulased. Viimaks saabub tüdrukute eest hoolitsema nende tädi Sylvie. Esialgu on kõik kolm väga lähedased, kuid suureks kasvades ei suuda Lucille leppida õe ja tädi ekstsentrilise eluviisiga ja lahkub nende juurest. Peagi läheb ka Sylvie taas teele – mööda Ameerikat ringi rändama – ja võtab Ruthi endaga kaasa. Tähtsaks motiiviks on selles raamatus majapidamine ja seda mitte ainuüksi kodu korrashoiu mõttes, vaid märksa laiemalt: kodu loomisena iseendale ja teistele. Marilynne Robinson võitis selle raamatu eest PEN/Hemingway esikromaani auhinna.
