Kogumiku «Nägemine on nähtamatu» (2016) lõpus astus minategelane Kuala Lumpuris hotellilifti, et sõita basseini äärde, kus teda keegi veel ei tundnud. Väljuda võis kellena tahes, ka Juliusena, keda õigupoolest olemas polegi – Julius sai Juliuseks remontides alfabeeti, mille tähed olid tema meelest vales järjekorras. Sellises, mis järjestab Juliuse lood «Mamma Engalandi miraažis».

Kui Julius võtaks tähestiku uuesti praavitada, kas ta kaoks siis nagu Houdini kadumistrikis? Ei tea, vaadates võib näha mida iganes ja Juliuse maailm on groteskne paratamatult – 23 lugu on ju vales järjekorras. Rääkimata sellest, et igal inimesel on mitu mina, kõiki neist ei tunne ka inimene ise. Tema ennekõike.