Kõik arvasid, et Maradona on järjekordsest haigusest jagu saanud. Oli ta ju igast vaenlasest tugevam. Ajus asuv hematoom oli nagu Inglismaa väravavaht 1986. aasta MMil ‒ vastane, kes tuli ära lollitada. Kuid ei läinud nii.

Selles raamatus räägitakse sisikonnast ja rahast, uimastitest ja alkoholist, jalgpallist ja lahutustest, naistest ja armukestest, lastest ja sohilastest, vendadest ja õdedest, sõpradest ja vaenlastest, meedikutest ja hooldusõdedest.

La Repubblica korrespondendi Maurizio Crosetti reis vihmamärga Buenos Airesesse on kui krimilugu, kus ta jutustab meile kõigest, mida vaja teada: maailmameistri 60. sünnipäevast, salapärasest kukkumisest, ajuoperatsioonist, eraldumisest koduvangistusse, kus kaks arsti ta psühhofarmakone täis topivad ja hülgavad, kuni ta seal infarkti tagajärjel kõigi ehmatuseks sureb. Ja sõgedast rahvamassist Casa Rosada ees, sooviga osaleda ärasaatmisel; lahkamisest, et saada vastused tuhandele kahtlusele, privaatsest pereringis matusest, surma asjaolude uurimisest ja ametlike, pärandist ilma jäetud ja lasteks tunnistamist ootavate laste lahingust päranduse ümber. Maailma kõigi aegade vägevama jalgpalluri surmast üksinduses ja täielikult hüljatuna. Just nii, nagu surid suured patriarhid Lõuna-Ameerika kirjanduses.