See raamat räägib Mart Helmest, kes on hariduselt ajaloolane, hobilt mõisnik, tiitlilt suursaadik ning taustalt rokkmuusik ja Sillaotsa taluperemees, jutustades tema lapsepõlvest, kooliteest, esimesest armastusest ja otsingutest, aga ka Eesti diplomaatia viimase kahe kümnendi püüdlustest.
Kuid selle raamatu pealkiri võiks olla ka «Teise Eesti mäss ehk EKRE sünd». Kõigepealt suletakse pangaautomaat ja postkontor, siis kool ja pood ning seejärel tehakse eurorahade eest külasse savikoda, misjärel kõik sõidavad unistuste Põhjalasse paremat elu otsima, aga vallavanem üritab tühjaks jäänud koolimajja rajada hullumaja haigekassa rahade arvel. Kurb, aga see on tänane ääremaastuv Eesti, mis on liikumas demograafilise ja sotsiaalse katastroofi suunas peasuuna meedia marulise aplausi ning võimuerakondade ülbe ja vist ka veidi mõistmatu irvituse saatel.
Sestap ei ole imestada, et Tamsalu, Varbla ja Suure-Lähtru kandi mehed EKRE kokku panid. Seisukoht sõltuvat ju istekohast. On inimesi, kelle jaoks EKRE on õudusunenägu, ning on inimesi, kelle jaoks EKRE on päästja ja äratuskell.
Intervjueerides nii Mart Helmet kui ka tema poeg Martin Helmet, ei märganud ma saba ega sõrgu ja minu mäletamist mööda jätsid nad ka mõlemad varju tänavale. Võib-olla polnud ma piisavalt tähelepanelik! Eksimine olla inimlik. Head lugemist.
Paavo Kangur
