Ameeriklasest karikaturisti Art Spiegelmani «Maus», mis esmailmus aastatel 1980–1991 avangardses koomiksiajakirjas Raw, on murrangulise tähtsusega, piire paigast nihutanud teos.
Spiegelman jutustab selles julgete, ehk ka provokatiivsete kunstiliste võtete kaudu tõsielulist, halastamatult isiklikku lugu oma perekonnast ja traumast, mille järellainetus kandub üle põlvkondade:
tema Poola juutidest vanematel õnnestus holokaust küll üle elada, kuid kogemus mürgitas kõik järgnenu.
Kiiresti kõmu tekitanud koomiksisarja esimesed peatükid koguti raamatuks 1986. aastal ja tulemus kujunes enneolematult kriitikamenukaks. Sestpeale «Mausile» omistatud arvukate auhindade seast paistab enim silma 1992. aastal võidetud Pulitzeri preemia. Mis aga trofeedest olulisem, «Maus» kujundas ümber senised arusaamad koomiksimeediumi võimalustest ning rajas teed nüüdisaegsele autorikoomiksile; seda nähakse seni ühe võtmeteosena tollal tärganud uue kirjandus- ja kunstivormi, nn graafilise romaani valdkonnas. Mõistagi on seda tõlgitud paljudesse keeltesse, samuti on «Mausile» pühendatud arvukalt teadustöid.
