Mazarin on üks suuremaid riigimehi, keda tunneb Prantsusmaa ajalugu. Samas tekitasid kaasaegsetes vastuseisu tema madal ja seejuures veel välismaa päritolu, ülikiire rikastumine, intriigid, äraostmine jne. Selle andeka itaalia tõusiku elus olid tähtsad nii aastad teenijarahva lapsena Colonnade vürtsipalees, töö paavsti diplomaadina kui kohtumine kardinal Richelieu ja kuninganna Austria Annaga, ilma kelleta ei oleks temast saanud Prantsusmaa peaministrit.
Saanud 1639 Prantsusmaa kodanikuks ning 1640 kardinaliks (olemata preester), oskas ta saavutada Austria Anna usalduse ja toetuse. Mazarinist saab väikese Louis XIV ristiisa. Tema sõlmib Vestfaali ja Pürenee lepingud ning lõpetab 25 aastat Prantsusmaad kurnanud sõja.
Mazarin oli ka suur kunstihuviline ja kirglik kollektsionäär, kes ei valinud vahendeid ihaldatud teoste kättesaamiseks. Suure osa neist pärandas ta Prantsuse riigile.