Meil on palju vanu asju. Nad teevad meie kodu vanaks, päevad vanaks, näod vanaks ja täidavad meie maja vana eluga. Me komistame kottadele, oma tolmuses mälus me käike varjavaile. Me takerdume oma lapsepõlvedest purustatud mänguasjadesse, need teevad meie varbad hellaks ja südamed täis. Laua peal laiutavad meil liimipudelid, sisu ammu sidumas kõike, mis üksinda jõuetuks jäi; kauss kontidega, mis loovutanud liha; tikutopsid, võimetud andma tuld; sulepead, juba öelnud oma viimase sõna. Me tahame neid ära visata!
