Raamatuke pole teaduslik uurimus, vaid kimp mälestusi Teise maailmasõja järgsetest aastatest ja koolinoortest-dissidentidest-vastasrindlastest. Noorte dissidentluse tipphooajaks olid just sõjajärgsed aastad. Ilmselt pärssis indu tõsiasi, et tegu on lootusetu üritusega, julgeolekukomitee oli loonud võrgu, mis kindlustas kõigi vastasrühmituste avastamise.
Kogumiku leheküljed on püüe kirjeldada ühe (ilmselt küll aktiivsema) Tallinna koolinoorte rühma tegemisi vabaduses, kinnipidamisasutustes ja seda, mis neist hiljem sai.
Autor on püüdnud kuuldud vestlusi võimalikult tõetruult edasi anda ning pole neid kirjanduslikult töödelnud. Kuna autor oli antud rühmaga ka ise seotud, siis on siin-seal sisse põimitud isiklikke mälestusi.