Ludmila Podjavorinska (1872-1951) valib oma lugude tegelasteks loomad ja putukad ning inimlikustab nad, näidates esitatud maailma naljakat külge ja naerab koos oma lapsemeelse lugejaga selle maailma üle. Väärtustades erinevaid eluhoiakuid ja atmosfääri, kasutab autor väga mitmesuguseid võtteid, muu hulgas eriti rohkesti monoloogi ja dialoogi, millel ei puudu tugev irooniline aktsent. Kujutamislaadis jääb domineerima humoristlik aspekt. Podjavorinska miniatuurmuinasjutud on esmajoones l õ b u s a t e loomade muinasjutud.
KUMALANE-MOOSEKANT
Mängib pilli kumalane, kontrabassi käest ei pane, pikk on lugu, hopsassaa, otsa iial see ei saa!
Mängi, mängi, mesimumm: tutu-lutu-summ-summ-summ! Krossi saad meilt tasuks sa, osta võid siis kasuka.
