«See lugu on pullisitt, midagi sellist ei ole kunagi juhtunud, kirjeldatud tegelasi pole reaalelus olemas: ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning kunstiline tõlgendus.

Merca Lõik raamatust: «Sportaste endi kohta võiks öelda, et jõudlus on neil päris hea, suusatajad ja jooksjad hakkavad lõppu jõudes kiirustama, maadlejad ei saa kuidagi oma vaimus matilt minema, kaugushüppajad arvavad, et mida pikem lüke, seda parem, ja väravavahid tegutsevaid vaid siis, kui mäng nende värava all käib. Enamasti kepivad nad lonkavas valsirütmis: aeglane, kiire-kiire, aeglane, väga kiire. Käsi spordimehed enamasti kah kasutada ei oska. Isegi korvpallurid mitte, ehkki nende rinnatöötlusoskusele võib ette heita peamiselt seda, et nad rindu ka põrgatada püüavad. Sulnist näputööd võib oodata keelpillaritelt või isegi IT meestelt. Lõõtsamängijad võivad kah ses suhtes osavad olla, aga siin oleneb lõõtsast, mida nad valdavalt näpivad. Teppo-lõõtsnik on enamasti tegija. Hea kerge vajutusega. Suulised oskused on enam arenenud puhkpillimängijail, aga siinkohal tuleb esile tõsta suupilliste, kes otseselt antud kategooriasse ei kuulu. Tuubameestega tasub veidi ette vaadata, aga muidu pole viga. Eraldi kategooria moodustavad džokid, kes kohtlevad sind kui oma lemmikhobust, on peal kerged ja ületavad takistusi elegantselt. Lisaks on veel tantsijad. Kui õnnestub leida nende seast mõni mittehomo, tasub proovida! Puusade töö on fantastiline ja fantaasiast kah puudu ei tule. Lisaks veel see elegants! Vahet suurt pole, millise valiku Naine teeb, asi kipub ikkagi minema loodusseaduslikku, mitte muinasjutupõhist rada. Elus kehtib reegel, kui printsi piisavalt pikalt suudelda, muutub ta konnaks: hakkab kudema või hüppab ära. Ja Mehe tõotatud kuningriik asetseb nagunii soisel pinnasel ja kuu, mis taevast alla toodud, on peegeldus laukaveel...»