See raamat räägib andekatest üksikisikutest ja sellest, kuidas vormida neist tõhus meeskond. Tähelepanu keskmes on – ilma igasuguse valehäbita – üksikisik ja seda teiste samasuguste kontekstis. Võttes kätte peaaegu et mistahes viimase kahe aastakümne jooksul kirja pandud tuntud ärialase kirjutise, näete, et neis sisalduva analüüsi keskmes seisab sageli just meeskond, ja mitte üksikisik teiste üksikisikute taustal. Taoliste raamatute autorid keskenduvad sellele, mis on oluline organisatsiooni vaatepunktist, eeldades seejuures, et organisatsioon läheb üksikisikule kuidagi korda. Selle raamatu eesmärk on seda viga parandada. Autor selgitab siin seega järgmist:
- Miks on igas meeskonnas olemas «meie« kõrval ka «mina« ja miks see oluline on
- Miks parim võimalik meeskond ei koosne peaaegu kunagi parimatest üksiktegijatest
- Miks vaatamata ühistele eesmärkidele tekivad meeskonnaliikmete vahel siiski konfliktid
- Miks meeldivus võib olla tähtsam kui pädevus ja seda isegi tehnilist täpsust nõudvas keskkonnas
- Miks inimestevaheliste suhete kooskõlale keskendumine võib meeskonna viljakust hoopis pärssida
- Miks üksikasjalike andmete ja tipptasemel statistiliste meetodite kasutamine ei suuda tõenäoliselt mitte kunagi tühistada vaistu olulist rolli
See raamat on erakordne veel selgi põhjusel, et siin vaadeldakse meeskondi läbi spordiprisma. Just tippsportlaste, tippmeeskondade ja nende treenerite vahetud kogemused ja selgitused on need, mis annavad tavapärasest sügavama, sisukama ja elulisema vaatenurga meeskondade viljakusele. Neile kogemustele lisatakse esinduslike teadustööde värskeimad ja tulemused sotsiaalpsühholoogia, organisatsiooni käitumise, spordimajanduse ja -sotsioloogia alalt, mis on kokku kogutud maailma tippülikoolide Harvardi, Cambridge'i, Stanfordi, Berkeley ja Chicago laudadelt, auditooriumitest ja laboritest.
Autor Mark de Rond on laialdaste kogemustega õppejõud ning populaarne koolitaja. Mark teeb teadust vanakooli meetodil, olles oma vaadeldavate meeskondadega kogu aeg ninapidi koos. Nii elas ta ka oma viimase, kaks aastat kestnud uurimisprojekti ajal 2011. aastal mõnda aega koos sõjaväekirurgidega Helmandi provintsis Afganistanis.
