Van Looni raamat on omapärasemaid raamatuid, mis kirjutatud teemal «meri».
Merede vallutamise uhkete lugude seniste peakangelaste kipparite ja admiralide asemel on seekord tõstetud esikohale laevad ja laevamehed.
Ummispuuvenest galeerini ja viikingilaevast täiusliku klipperini areneb jutustus otsekui romaan laevatüüpide kujunemisest, tõusust ja langusest. Selle taustal joonistatakse merimehe elu selle tõelises kaunistamata karmuses kõigi ebainimlike kannatustega, mis on olnud merimehekutse paratamatuks osaks hallist minevikust kaasajani.
Paljule sunnib autor meid kaasa elama ja paljut ümber hindama ja tõstab meresõitjate sangarlikkuse selgeimasse valgusse, ja me meenutame tahtmatult Carlyle'i sõnu, mis lausutud viikingite kohta: «nad seisid julgel sõidul oma viletsate paatide täävis ega aimanud ise, et nad olid sangarid.»