Erik Terk on kirjutanud võimsa ülevaateraamatu nendest maletajatest, kes istusid Paul Kerese vastas teisel pool malelauda. Paljud nendest olid ka Kerese sõbrad. See on haarav mahukas lugemine male asjatundjatele. Erik Terk jutustab Kerese rivaalide elust, viib meid tagasi suurte matšide ja turniiride juurde, räägib Kerese kaasteeliste kujunemisest ja isiksustest.

Erik Terk on Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professor, hobimaletaja ja hobimaleajaloolane. 1960ndate aastate lõpul kuulus ta Tallinna koolinoorte maleparemikku ja Paul Kerese poolt juhendatavasse treeninggruppi. On tegutsenud TPIs (praeguses Tallinna Tehnikaülikoolis) maletreenerina, 90ndate aastate algul oli paralleelselt majanduse aseministri ametile ka Eesti Kirimaleliidu asepresident. Käesolevat raamatut käsitleb autor austusavaldusena oma treenerile ja suurele eeskujule Paul Keresele ja ühtlasi tervitusläkitusena tolleaegsele malenoorusele.


Miks see raamat on kirjutatud?

Meie, eestlaste jaoks oli Keres sümbol ja eeskuju. Ta oli eestlane ja oli rahvusvaheline mees. Üks vähestest Nõukogude perioodil. Et sügavamalt mõista, millega ta hakkama sai peame me suutma haarata ta tegutsemise laiemat rahvusvahelist konteksti. Tajuma nii tegureid, mis kujundasid seda tegevusruumi, kus üks tippmaletaja sai end 20nda sajandi muutuvates oludes realiseerida kui ta konkurente rahvusvahelisel areenil. Mitte ainult maletajaid, aga ka kui karaktereid, kui inimesi. Ilma neid mehi ja nende Keresega toimunud heitlusi tundmata jääb pilt Kerese maletajateest puudulikuks.

Kuidas see raamat on kirjutatud?

Raamat püüab teadlikult istuda kahel toolil, olla korraga nii «juturaamat» kui teatmeteos. Eelkõige on see raamat inimeste elukäikudest. On toodud ära iga mehe parimad võistlustulemused ja positsioon kuhu ta välja jõudis. Tugevamate puhul on lisatud graafik ta reitingute muutumise kohta ajas, selle abil saab hästi võrrelda ta malekarjääri kulgemist Kerese omaga. Eluloo osas lapsepõlv, tõus maleareenile, karjääri põhietapid. On püütud iseloomustada ka maletaja mängustiili ja panust malestrateegia ja malekunsti arengusse. Igaühe puhul on püütud tuua ära nende seosed Eestiga. Iga loo lõpus on toodud mängija skoor partiides Keresega ja iseloomustatud neist huvitavamaid.