Kunstiajaloolasest autor tutvustab meid lähemalt vanematelt ja vanavanematelt päritud «eestiaegsete asjadega». Tuttava välimusega igapäevaesemed on pärit ajast 19. sajandi lõpukümnendeist Teise maailmasõja alguseni.

Selle aja eesti kodu puhvetkapis peitusid Lorup ja Langebraun, kapinurgal seisis RET-i raadio, raamaturiiulil Nobeli laureaadid ja Taska köites «Kalevipoeg», kohvilaual oli fileepitsist lina ja kirjutuslaual marmorist jalaga lamp, köögis Tallinna vaadetega plekist purgid ja AEG kodutehnika.

Neist kõigist ongi raamatus juttu. 19. sajandi lõpukümnendid oli murranguaeg, mil uus moodne eluviis hakkas vana ja traditsioonilist välja tõrjuma, kuid vana ja uus kulgesid siiski veel kõrvu.