Ernst Öpik on sündinud 22. (10.) oktoobril 1893. a. Kundas. Ta on töötanud astronoomina Tartu tähetorni observatooriumis, pärast Teist maailmasõda Iirimaal Armagh' observatooriumis ja mitmes Ameerika observatooriumis nii enne kui pärast sõda. Öpik säilitas töövõime kõrge vanuseni, ta suri 10. septembril 1985. a.
Öpikut kui astronoomi ja teadlast iseloomustab teemade suur mitmekesisus. Olles alati tundnud vajadust ja kohustust suhelda võimaluste piires ka laiema publikuga, tegi ta oma teadustöödest põhjalikke mittetehnilisi kokkuvõtteid, tutvustas astronoomide tegemisi Eestis ja teistes maades. Seda suunda jätkas ta ka Iirimaal töötades.
Käesolev raamat sisaldabki peamiselt mittetehnilisi ja väheste valemitega kirjutisi. Öpiku artiklid on esitatud kas originaalis (esimene usaldusväärne Galaktika kauguse määramine) või tema enda koostatud mittetehniliste ülevaadetena (meteoornähtuste füüsika, meteoriidikraatrite tekketeooria, täheevolutsiooni sõlmprobleemi lahendamine, Marsi pinnavormide diskussioon jne.). Esitatud on Öpiku meenutusi eluteest, arutlusi rahvuse ideoloogiast, teaduse metodoloogiast, kosmoselendudest, Maa kliimast, elu võimalustest ja ohtudest Maal ja maailmaruumis. Eesti lugejani jõuab esmakordselt ka Ernst Öpiku 1950. aastatel kirjutatud raamat «Pulseeriv universum». Selle raamatu nagu ka kõigi tema artiklite kirjutamisest möödunud aja jooksul on meie teadmised taevakehadest oluliselt täienenud, aga Öpiku esitatud üldpilt ja arengutendentsid on endiselt aktuaalsed.