Kultuur on keskkonnaks, mis nähtamatult ümbritseb meid kõiki. Kultuur kujundab meis väärtusi ja norme ning annab ühtekuuluvustunde, mis on inimese baasvajadusi. Kultuur on nagu prillid, läbi mille me näeme ja tõlgendame maailma, kuna kultuur õpetab meile seda, mida peame pidama õigeks või valeks, ilusaks või inetuks. Tänu saadud kasvatusele üritame käituda, nagu näevad ette kultuurinormid ja hea tava. Me teame, milliseid teemasid omavahelises vestluses käsitleda või vältida ning mida võib pidada söödavaks või mittesöödavaks. Seega peitub kultuuri loomuses võime liigendada meie teadvuses inimesi «meieks», kes jagavad meiega samu arusaamu, ja nendeks», kes käituvad teistmoodi ning evivad teistsuguseid kombeid kui meie.

Globaliseeruva maailma tingimustes on tunduvalt laienenud Eestisse saabunute inimgeograafia, mis avardab olmetasandil ka meie kultuurilisi horisonte ning arusaamu. Eesti lasteaedade kasvukeskkond on muutunud mitmekultuuriliseks, siin puutuvad kokku ning astuvad omavahel dialoogi kõige erinevamad kultuurid. Lasteaiaõpetajale tähendab töötamine mitmekultuurilises lasteaias väljakutset, kuna see vajab temalt kolmekordset kompetentsust: teadmiste, hoiakute ja suhtlemisoskuste poolest. Töötades mitmekultuurilise rühma tingimustes, võib lasteaiaõpetaja imestusega kogeda, et ainult tema heast tahtest ega sallivusest teistest kultuuridest pärit laste vastu ei piisa ja on vajalikud põhjalikumad teadmised nende kultuuride kohta. Kui teadmisi napib, jääb õpetajal kodutöö tegemata ning kipuvad tekkima arusaamatused ja kultuurilised vead. Need võivad osutuda ohtlikeks, kuna «kultuurilisi vigu ei andestata nii lihtsalt kui keelevigu» (Moskva Ülikooli professor Svetlana Ter-Minassova). Vajalikku eeltööd teinud õpetaja aga ei imesta, et araabia kultuurist pärit laps katkestab tema jutu oma küsimustega, sest vastavalt selle kultuuri arusaamadele peab laps sellisel moel näitama, et ta on tegevusest huvitatud ja töötab aktiivselt kaasa. Kogenud õpetaja ei oota Jaapanist tulnud lastelt kohe vastuseid, kuna kiireid vastuseid peetakse selles kultuuris tahumatuteks, mõtlematuteks ja ebaviisakateks. Teadmistega varustatud lasteaiaõpetaja teab, milliselt füüsiliselt distantsilt on optimaalne suhelda teisest kultuurist pärit lapse ja tema vanematega. Teadmiste, hoiakute ning suhtlemisoskuste sulam annab lasteaiaõpetajale tiivad töötamaks mitmekultuurilises keskkonnas, õpetab organiseerima seda võimalikult loovalt ning lapsest lähtuvalt. Mitmekultuuriline kasvukeskkond on väga kasvatuslik ka lastele endile, kuna see õpetab omal tasandil neile teadmisi teistest kultuuridest ning humanistlikke väärtusi: sallivust ja hoolivust ning oskusi suhelda neist erinevate inimestega.

Kogumik püüab aidata lasteaiaõpetajal töötada mitmekultuurilises keskkonnas. Paljud kogumiku artiklid on mõeldud toetama teise keele arendamist. Kahtlemata on keel lapse tulevase saatuse, tuleviku ja identiteedi põhiteguriks ning on tema põhikultuuriga kohanemise peamisi tegureid. Kogumik ei keskendu niivõrd keele õpetamisele, kuivõrd keele omandamise mudeli küsimustele. Teatavasti võrdles USA filoloogiaprofessor Stephen Krashen teise keele õppimise mudelit legokuubikutega, kus üksikkuubikutest (sõnad ja keelekonstruktsioonid) ehitatakse hoone: konstruktsioonis olemasolevatele kuubikutele lisatakse uued. Keele omandamise mudel tuletab rohkem meelde puu kasvamist: see paigutatakse soodsasse loomulikku keskkonda, kus tal on hea olla, tema arengut toetatakse väetamise ning kastmisega. Eesti lasteaia tingimustes on teisest kultuurist pärit laste puhul ideaalne kombineerida mõlemaid lähenemisi. Lasteaiaõpetaja mitmekultuurilises kasvukeskkonnas on ühtlasi psühholoogiks, kes oskab pehmendada lapse kultuurišokki, lahendada psühholoogilisi ja õpisituatsioone mitmekultuurilises lasteaiarühmas. Ta oskab teha koostööd teisest kultuurist pärit lapsevanematega, kuna vaid tihe ja üksmeelne koostöö kodu ning lasteaia vahel kindlustab parima tulemuse. Tervikuna on lasteaiaõpetaja otsekui kultuurisaadik, kelle missioon sellel alal on väga tähtis. Ühelt poolt teeb ta kõik, et laps võimalikult harmooniliselt lõimuks eesti kultuuri ja väärtustaks seda, teisalt püüab ta kujundada lapse kultuurilist kaksikidentiteeti, aidates tal jääda oma rahvuse esindajaks. Lasteaiaõpetajast oleneb väga palju, kuna tema on Eesti ühiskonna tulevase inim- ja sotsiaalse kapitali kujundaja.