Seda romaani kirjutades oli meie loetavaim proosakirjanik Raimond Kaugver oma võimete tipul. Ta otsib ka siin lahendust igavestele, neetud probleemidele, millega iga inimene oma elus varem või hiljem kokku puutub.
On toimunud jube, mõttetu mõrv. Ja nagu paremates kriminaalromaanides, pole siingi autorile esmatähtis, kes on tapja, – olulisem on mõista, miks ta tappis. Miks ei hooli paljud noored ei enda ega teiste elust? Millest tuleb see trotslik seljapööramine kõigele heale ja kaunile, kust saab alguse pime raev, mis pisimastki sädemest plahvatab?