Noorautor Ingel Undusk luuletab armutundest ja kohati isegi armastuse kohusest ja sundusest. Raamat algab kordusrohkete ridadega rikastatud luuletustega, mis on loomult lauldavad tekstid.

Tagumine pool muutub «tõsisemaks», s.t. mõtisklus saab suurema osakaalu. Pealkirja «Meil on aega» tuleks tõlgendada otse vastupidi.