Raamat on pühendatud mälestusele ühest eesti kunstiloo koloriitsemast isiksusest – Johannes Võerahansust. Ants Viidalepa suhe Meistrisse on läbi aastakümnete olnud väga lähedane. Algul õpilane-õpetaja tookordse Pallase erilaadses õhkkonnas, mis tegelikult kujunes kamraadisuhteks, hiljem lähedased sõbrad.

A. Viidalepp alustas juba varakult J. Võerahansu mälestuste ja oma isiklike tähelepanekute fikseerimist. Ajaks, mil mina A. Viidalepaga lävima hakkasin. oli nendest tähelepanekutest kujunenud rikkalik suuline folkloor, mis andis värvika sisu nii mõnelegi koosviibimisele. Nüüd, kaante vahele panduna, on see muutunud ülimalt väärtuslikuks ajalooliseks dokumendiks, mis oma groteskse ja kohati anekdootliku alatooniga loob ereda pildi ajastu äraspidisusest.

Eriti tahaks rõhutada «Meistri» kirjanduslikku väärtust. Nii nagu A. Viidalepp on tuntuks saanud perfektse jutustajana, on ka tema poolt kirjapandu osutunud samavõrd sädelevaks.

Enn Põldroos
EKL president