Kirjanik Imbi Paju «Tõrjutud mälestuste» filmi (2005) ja seejärel raamatu „Tõrjutud mälestused“(2007) ilmumine kujunes Eesti lähiajaloo ja Nõukogude repressioonide käsitlemisel murrangulise tähtsusega sündmuseks, sest esimest korda kirjeldati seda ebainimlikku ajaloolist vägivalda väga isiklikust psühholoogilise trauma vaatepunktist.

Imbi Paju toob meieni oma ema ja tädi loo, kelle NKVD 1948. aastal 18-aastastena arreteeris ja Siberi vangilaagrisse saatis, süüdistatuna metsavendade aitamises. Perekonna loosse süüvides maalib Paju pildi terve ühiskonna traumast, nende ajalooliste hetkede mõjust, mil üksikinimene on seisnud silmitsi poliitilise kurjusega. Autor vaatleb, millised ajaloolised muutused nendele sündmustele eelnesid. Kogudes ja mõtestades mälestusi, mida ohvrid on terve elu püüdnud maha suruda, näitab kirjanik, kuidas teadvusest välja tõrjutud valukogemused ei mürgita üksnes otseste kannatajate elu, vaid ka nende järeltulijaid ja kogu ühiskonda.

Raamat «Tõrjutud mälestused» on tõlgitud nüüdseks 8 keelde. Samanimelist filmi on näidatud paljudel ajaloomäluga tegelevatel sündmustel üle maailma, lisaks on film ja raamat mitmetes ülikoolides kasutusel õppematerjalina.

Autorina on Imbi Pajut huvitanud küsimus inimelu haavatavusest olukordades, mil poliitiliste repressioonide abil on pääsenud võimule inimsuse pime pool. Tema teosed tuletavad meelde humanistliku eluhoiaku põhireeglit – hoida inimelu. 2009. aastal ilmus tal koos kirjanik Sofi Oksaneniga teos «Kõige taga oli hirm. Kuidas eesti oma ajaloost ilma jäi». Samal aastal valmis dokumentaalfilm «Soome lahe õed» ja 2011 raamat «Soome lahe õed. Vaadates teiste valu.» Alates 1999. aastast on ta korraldanud Võtikvere raamatuküla, mis on Eesti vanim tegutsev kirjandusfestival. Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh andis 2013. aastal Soome president talle Soome Lõvi Rüütelkonna 1. järgu rüütliristi ja Eesti justiitsministeerium 2019. aastal Heli ja Arnold Susi nimelise sõnajulguse missiooniauhinna.

Imbi Paju «Tõrjutud mälestused» avab uksed pimedatesse tubadesse. Ujutagu päikesepaiste need üle. Ja järgigu teised sama eeskuju. Edaward Lucas, raamatu «Uus külm sõda» autor

Oma ema saatuse kaudu, kes noore naisena vahistati, vangistati ja Siberi vangilaagrisse saadeti, jutustab Imbi Paju tegelikult terve rahvuse loo. Anne Applebaum, raamatu «Gulag. Nõukogude koonduslaagrite ajalugu» autor

Selle filmi ja raamatuga algas uus ajastu ja avanemine küüditamise ning laagrikogemuse, aga võib-olla ka kogu Nõukogude aja mäletamises, mis sidus need võrreldes varasemaga palju tihedamalt üleilmse rahvusteülese mälukultuuriga. Eneken Laanes, Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 «Eesti rändeajastul»


Film director, author and journalis Imbi Paju has won international attention with «Memories Denied» (2005), her awardwinning documentary film and book of the same name.
Both the film and the book deal with her mother's experiences in a Soveitslave labor camp, the occupation of Estonia by the Soviet Union and Nazi Germany, and the attempts by totalitarian regimes to destroy human memory.

Paju has been praised for her ability to visually portray traumas of the past, something that is hard to do with words alone. «Memories Denied» shows us how the tragedy of an individual family repeated over and over gradually becomes a national tragedy, a part of the collective but interrupted European narrative, silenced by occupations and the cold reality of politics.