Strindbergi iseloomust kõneldes võiks määratleda teda mässuliseks, püsimatuks mõtlejaks, usulise ja loodusteadusliku ilmavaate vahel heitlejaks. Tema tähtsamad teemad on – seltskondlikud pahed, sugudevaheline, põlvedevaheline, seisustevaheline vaen, millele ehitab üles suurema osa oma ilukirjanduslikest teostest. Kuid vaevalt võib öelda, et oleks küsimusi, mille vastu ta huvi poleks tundnud ja mida mitte käsitlenud peale nende. Strindbergi kunsti iseärasuseks on, et ta otsib seletusi tihti mõõtmatuile küsimustele – väikeasjust. Tillukesed, närusused elus on kõige hirmsamad piinajad, ja tillukeste asjade hulgal põhineb palju. Seda näeme tema kompositsioonis ja käsitlusviisis pea igal sammul.