Kuna meie kalapoodide lettidele on tekkinud hulgaliselt uusi eksootilisi mereelukaid ja imelikke nimetusi, mis sageli mõjuvad isegi hirmutavalt – hai, rai, meriskorpion jne.; või veidi naljakana – lintsaba, merivarblane, merihunt, merilohe jne.
Sellepärast leidis autor, et võiks selles segases, veidi eksootilises loos eesti rahvast veidi valgustada. Ehk saab raamatust abi ka bioloogiaõpetaja, gurmaan, koduperenaine ja kokk, aga ka turist, kes satub võõrale maale eksootiliste roogade keskele või kavatseb lihtsalt merre ujuma minna, kohtumaks raamatus loetletud mereelukatega ilma neid söömata ja maha löömata. Arvan, et selles raamatus loetletud elukaid tasub ka ise pildistada, toodud toiduretseptidele täiendust leida ja nii mõndagi isemoodi katsetada.
Kahjuks valitseb mereelukate klassifikatsioonis tohutu tohuvabohu, ja sellepärast palub autorid vabandust, sest erinevad teaduslikud artiklid ning entsüklopeediad avaldavad sageli täiesti vastandlikke fakte.
Nende mereelanike kohta, mida kohtab meie suuremate toidupoe kalalettidel juba üsna sageli, on avaldatud ka mõneti rohkem toiduretsepte. Eriti rikkad on meie kalaletid igasusguste karpide poolest, mida müüakse nii värskelt, külmutatult kui konservidena. Krevette on müügil pea igas toidupoes nii kooritult kui koorimata, sügavkülmutatuna nii toorelt kui keedetult.
Sattudes kusagile reisile jääb alati võimalus ka ise üht-teist valmistada, sest korralik gurmaan valib reisimiseks öömajad, kus saab soovikorral hõrgutisi valmistada ning uusi retsepte katsetada. Lõunamaine kalaturg on põhjamaisele turistile omaette vaatamisvääsrsus, mida tasub kindlasti külastada.
Raamatut kirjutades tundsin, et ei saa vahele jätta ka ka vaalu ja hülgeid keda kunagi massiliselt kütiti ning kes nüüd enamuses looduskaitsealusteks on kuulutatud, või siis püütakse neid rangelt piiratud koguses. Siit ka suured tänud Eesti Ravamuuseumi lahketele konsultantidele, kes nägid suurt vaeva, et otsida arhiiviriiulitelt välja hülgeliha töötlemise tavad ning vanad toiduretseptid.
Mereandide alla olen arvanud ka nii merekapsa kui merikapsa. Viimane on meil küll looduskaitse all, aga tema seemet võib korjata ja seda koduaeda peenrale külvata.
Meeldivaid üllatusi ja maitseelamusi mereelukate avastatud ning avastamata maailmas!
Lugupidamisega, Toivo Niiberg