«Ma olen tundma õppinud iga kivi jõepõhjas. Ma olen mõistnud, et neil kividel pole vaja tundma õppida mind; et loodusel pole mind vaja. Et ainult mina vajan teda.»

Miski ei ennusta Sabrinale kunstnikukarjääri. Kasvades ebakindla ema hoole all kasinates tingimustes, pole tema tulevikuväljavaated kuigi helged. Seda päevani, mil ta kooliekskursioonil Rodini muuseumi avastab oma kutsumuse: pühendada oma elu kunstile. Sestsaadik on Sabrinal vaid üks siht silme ees. Tudengielu heidutusi hüvitavad tugevad sõprussidemed ja kosutavad kunstilised otsingud. Ent üsna varsti hakkavad noore naise sihte mõjutama armuelu raputused ja vältimatuna näiv ökoloogiline allakäik.

Tänapäevase kunstniku silme läbi küsib Katrina Kalda kunsti rolli järele maailmas, mis on sattunud kriisi. Tundeküllast romaani kannab autorile omane kindel, täpne ja harmooniline kirjutamislaad.

*

Katrina Kalda on sündinud 1980. aastal Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni École Normale Supérieure'is kirjandust ja õpetanud Toursi ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid «Eesti romaan» (2010, eesti k 2011), «Jumalate aritmeetika» (2013, eesti k 2013) ja «Maa, kus puudel pole varju» (2016, eesti k 2017) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.