Luulekogu sisaldab valiku autori (sõna)mängulisi eriilmelisi luuletusi mitmest aastakümnest ning annab lugejale vastuse küsimusele, miks peab lugema luuletusi. Luulekogu on illustreerinud Asta Vender.

Laotasin sõnad põrandale

lauapraod jäid vahedeks

Jaotasin tähed lagedeks

seinad said mõtteid täis

«Kaideri luulet lugedes tekkis kujutluspilt muusa kaelast tõmmatud pärlikeest. Kee katkemisel lendavad pärlid marmorpõrandale laiali ja põrkuvad sealt eri suundades.» (Heiki Vilep, kirjanik ja muusik)

«Kaideri luuletustest peegeldub aja kulg, elu oma liikumises ja inimese mõtted selles elus, huumor, iroonia ja kõiksus käsikäes. Hea lugemine, uuesti lugemine, ülelugemine, jälle lugemine ja ettelugemine – see kõik juhtub, kui avad selle luulekogu.» (Marit Tarkin, koolijuht ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja)

«Sõnamäng ongi tegelikult Kaider Vardja luuletuste põhisiht ja tagapõhi. On tunda, kuidas kirjandusõpetajana meeldib talle sõnadega mängida, sõnades mõnuleda.» (Jaanus Vaiksoo, kirjanik, õpetaja ja kirjandusloolane)

Autorist

Kaider Vardja (1967) on Eesti kauaaegne koolijuht ja kirjandusõpetaja. Tema luuletusi on avaldatud tähtpäevaluulevalimikus «Päev on aja aken» (2009), Eesti Luuleliidu (Eesti Luuleklubide Liidu) luulevõistluse Kuldne Kaseleht parimate vihikus (2011) ja Võro Seltsi VKKFi välja antud «Võro-Seto tähtraamatus 2016». 2009. aastal ilmus Kaider Vardjalt kahasse Asta Venderiga raamat «Vana Maja lugu».