23-aastane James Frey ärkas lennukis, esihambad välja löödud ja ninaluu katki. Tal polnud aimugi, kuhu lennuk on teel, ja ta ei mäletanud kahest viimasest nädalast kõige vähematki. Ta oli olnud kümme aastat alkohoolik ja kolm aastat kokaiinisõltlane. Kohe pärast maandumist viidi James võõrutusravikliinikusse ravile, kus talle öeldi, et kui ta tarvitamist ei lõpeta, sureb ta enne 24-aastaseks saamist.

See raamat on James Frey kuuest kliinikus võõrutusravil veedetud nädalast, võitlemisest ja jõuetusest, kõhklustest ja meeleheitest, usust ja sõprusest, lootusest ja armastusest. Pisut painajalik ja depressiivne, taotluslikult omapärase, ortograafiat eirava stiiliga, kuid ometi haarav kirjeldus maailmast, mida enamik meist ei tunne.

James Frey (1969) on produktiivne ja menukas Ameerika kirjanik. Tuntust kogus põhiliselt autobiograafilise teosega A Million Little Pieces (2003) ja My Friend Leonard (2005). Järgnesid Bright Shiny Morning (2008) ja Jobie Hughesiga kahasse kirjutatud I Am Number Four (2010), mis kõik said bestselleriteks. Tema raamatuid on tõlgitud 31 keelde ja müüdud miljoneid eksemplare. 2006. aastal tabas Freyd avalikkuse pahameel, kui selgus, et ta ei ole olnud oma keerulise elu detailides lõpuni aus. Vastusena on Frey korduvalt rõhutanud, et on reaalselt olnud sõltlane ja see fakt on tema loomingu kese. Ameerika populaarseim saatejuht Oprah Winfrey, kes oma jutusaate külaliseks olnud Freyle tuult tiibadesse puhus ja seda hiljem kahetses, on siiski tunnistanud Frey raamatu inspireerivat ja toetavat mõju.