vihmapiisad plekk-katusel kui¤¤ sekundiseier¤¤ tuul puhub vaikselt minuteid¤¤ on maailm andnud aja meile¤¤ kuid kuhugi ei ole kiire¤¤ võib lihtsalt ajaveega kulgeda¤¤ nihutades pehmeid piire¤¤ või ennast ajakapsli sisse sulgeda¤¤ ¤¤ ei lõppe aeg kui loojub päike¤¤ ja vaibunud on tuul¤¤ Su silmist hõbevalge läike¤¤ viib alles ajakulgu muutev suund

Autori teises luulekogus leiab kulgemist, armastust, teel olemist ja koju jõudmist, aga ka unetust ning südame -ja maailmavalu.