«See siin on mina ise.» Nii algab lugeja tutvus vahva tüdrukuga, keda mõnikord koguni poisiks peetakse.
Mina ise mõtiskleb innustunult iseenda ja teda ümbritsevate asjade üle: paljad varbad, mis vähendavad väärikust, omaenese luukere, sünkmust sügav pimedus. Mina ise armastab põhjalikult ja kaua enda sisse vaadata ning need tähelepanekud tekitavad temas ühtaegu üllatust ja imestust. Juhtub sedagi, et ta enese ära kaotab, olles siis eikeegi.