Mina, Jevlampia Romanova, olen alati teadnud, et abikaasad ei tohi koos samas kontoris töötada! Kuid mu värske mehe Maksi abiline sattus haiglasse ja ma pidin asuma tema kohale vastuvõturuumis. Sekretär pole ju hoopiski detektiiv, õigus? Ent ärimees Oleg Weinsteinile oli tarvis nimelt mind ja mitte kedagi teist! Aga mina pidasin ju klienti algul mannekeeniks – naljamees Wolfi järjekordseks trikiks – ning kritiseerisin ta väljakutsuva riietuse pihuks ja põrmuks!...

Olegilt oli erakliinikus välja petetud ümmargune summa, nõnda ma siis ilmusingi vingesse raviasutusse rikka juhmivõitu lese kujul. Kliiniku parklast leidsin toreda punasest krokodillinahast rahakoti, milles oli sugugi mitte tore kirjake: keegi Lora Fein palus abi – ta oli röövitud... Nõnda sattusingi korraga kahe sassis loo keskmesse! Kuid see oli alles algus! Ühel ilusal õhtul ilmus meile koju täiesti ootamatult ja etteaimamatult minu... ämm!