«Akna taga sajab alla tume tsemendi- ja rusupilv, millele järgneb vali mürin. Järsku on kõik kottpime, tunnen, kuidas mingi suur mass mind kusagile alla tühimikku surub. «See ongi nüüd lõpp!» jõuan mõelda, kui järsku mürin vaibub ja minu kukkumine peatub.»
Haiti – maa, mis seal veedetud aja jooksul näitas mulle oma erinevaid palgeid ning oleks mind napilt igaveseks endale jätnud.
12. jaanuaril 2010 toimus Port-au-Prince'is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid minu sõbrad ja kolleegid ÜROst.
Haiti – maa, kus algas minu uus elu.
Tarmo Jõeveer