Jutustuses «Minu klass» jutustab autor, ise kutselt pedagoog, noorest tütarlapsest, kes vast hakkab koolis töötama, sellest, kuidas ta otsiskleb, mõtleb, vahel tõsiselt eksib, kurvastab ja rõõmustab, õpetab lapsi ja õpib samaaegselt ka ise, tunnetades oma kogemuste najal suurt leninlikku õnne olla täisväärtuslik nõukogude õpetaja.
Kaugeltki mitte kõik veel ei lähe ladusasti tema töös, kuid armastus nõukogude laste vastu ja püüd neid tundma õppida aitavad tal paljudel puhkudel leida seda ainuõigemat teed. Nõukogude õpetaja, kelle kuju on aluseks sellele ideelisele oopusele, on oma töös õiglane ja lihtne, ja see panebki lugeja talle kaasa tundma ja järele mõtlema jutustuse üle.