Ööl vastu 6. novembrit 1949 lasid viis Tartu kooliõpilast – Tõnis Jõgiaas, Heiki Vaibla, Miia Saviauk (Jõgiaas), Ellen Rander ja Riita Vint trotüülilaengu abil õhku Tartus Raadi pargis seisnud «vabastajate» monumendi.
Plahvatusele järgneval hommikul alustasid miilits ja julgeolekuorganid ulatuslikku juurdlust, kuid pikka aega ei suudetud leida ühtegi niidiotsa. Alles aasta pärast selgus uurijate jaoks jahmatav tõsiasi – juba alates 1947. aastast saati oli Tartus tegutsenud põhikirja, kindla struktuuri ning töökorralduse ja liikmeskonnaga põrandaalune noorteorganisatsioon SMV. Nimi tulenes väljendi «sini-must-valge» esitähtedest.
1950. aasta lõpul arreteeriti kokku 38 noort, kellele esitati süüdistus kuulumises sellesse nõukogudevaenulikku ühendusse. Kindlaks tehti ka Raadil toime pandud plahvatuse korraldajad. Kõik organisatsiooni liikmed said 10-15 aasta pikkused vanglakaristused.
Oma mälestusteraamatus Minu nooruse vanglad meenutabki üks kunagiste sündmuste peategelastest, Miia Jõgiaas, Tartus Raadi pargis kõlanud plahvatusest alguse saanud sündmusi.
Miia Jõgiaasa mälestusteraamat on autentseks ja oluliseks täienduseks Eesti lähiajaloo sündmuste talletamisel.